Räägin oma nime muutmisest :)

 See mõte tuli mulle mõnda aega tagasi. Algul oli see nö uitmõte, aga see mõte hakkas nö korduma. 

Lasin sellel uitmõttel siis tulla ja analüüsisin nii endas kui ka lähedaste inimestega. Minu enda jaoks oli ka üsna ootamatu kõik see olukord, kus ma praegu olen. Peale abielukriisi ja tagasi koju naastes arutasin oma mõtet ka abikaasaga, kes esimese asjana ütles " Ei!!!". Vaatasin teda altkulmu ja ütlesin, et ma ei kavatse oma nime radikaalselt muuta, ma teen ta lihtsalt endale vastuvõtlikuks. Tema ilmselt eeldas, et minust saab Mari, Liis, Tiina või kes teab mis :D   Igastahes oma mõtted edasi antud, hakkas ka talle see mõte meeldima

     Kuidas ma Margrethini jõudsin? Selliste mõtetega tegelen ma üldiselt üksi olles, tegin sauna, istusin laval ja mõtlesin, et mis ma selle Margaretaga siis ette võtan. Minu alateadlik soov oli sellest mitte loobuda. Nii ma korrutasin endale erinevaid varjante Margaretist, Margiti, Margrethini. Mulle ültse ei meeldinud mu praegune valik, aga mõne asjaga on nii, et sa pead laskma sellel õigel ajal tulla, nagu mu üks lemmik laul hetkel Imagon Dragons " Bones". Esimesed korrad kuulasin täpselt sellise näoga, et mis asi see just oli ja sisuliselt kannatasin ära, aga nüüd ma kuulan seda alati kui matka alustan. Nii oli ka minu nimega. Hakkasin meenutama inimesi, keda ma tean selle nimega, meenus ainult üks, väga ammusest seriaalist. Siis võtsin lahti dr googli ja panin otsinugusse ja sain vastuseks : as a name for girls is of Greek origin, and the name Margreth means "pearl". Margreth is an alternate form of Margaret (Greek): a saint's name. See andis mulle lisa indu juurde, valida just see nimi.  Miks ma üldse vanast loobusin? Sellele on palju põhjendusi. Ei, ma ei hakka sari vahetajaks nagu väidetavalt minu ema (sain sellega juba pihta). Ma lihtsalt olen endast endale voolinud "Mina pildi" Oma mõtetes ja tegudes olen muutnud oma vaateid radikaalselt. Olen oma elujõu tagasi saanud, olen leidnud omad unistused ja selle "ideaalse homse tee" mida olen aastaid otsinud. Kuid mõneti ma tunnen, et nimi Margareta oli minu jaoks mulle ära rikutud. Seda kasutati väiksena enamasti ainult siis, kui ma midagi halvasti olin teinud, muidu olin ma alati kõikidele Reti. Lisaks seda on terve elu valesti hääldatud, ükskõik kui palju püüdsin selgelt tähti ette dikteerida oli tulemus ikka sama - Marget, Margaret, Margreet vms. Ühesõnaga mind on alateadlikult mu endise nime kõla alati häirinud. 1. Kas ma saan nüüd kohe pahandada. 2. On Tallinnas ka minu auks torn püsti pandud, mida sain lapsepõlves aegumatu naljana kuulda ja 3. oli ka vägev laul, kus Margreta ei aja poisse taga. Neid põhjuseid, miks ma sellest nimest loobun on veel ja veel. Aga kõige olulisem on kõla ja see, et see on minu enda logo ja ma kasutan seda terve elu. Hea on teistel näpuga näidata, et nemad nii ei teeks, aga ma ise ei teeks ka vb pooli neid asju mida nemad teeks. Seega, oli see minu ja ainult minu otsus kuidas ja millise nimega ma elus jätkan. 

    Metsas matkal käies hakkas kuklas tiksuma mõte, et midagi on puudu. Margreth nõuab lisa nime. Seega lappasin ma googlis nimesid läbi. Alustades siis kahe tähega ja lõpetades kolme tähega. No ei olnud, mitte midagi. Andsin alla ja nädala pärast proovisin uuesti. Ikka ma ei leidnud seda õiget. Olgu, otsustasin ka kolme tähelistest loobuda ja suundusin neljale kuni jõudsin Sädeni. Ma olin lihtsalt " Sold", see on minu. Mis oli mu teise valiku puhul naljakas, ma oleksin võinud ju lihtsalt tähelepanna, mis minu ja mu ümbrusega toimub. Ma lihtsalt olen liikuv vooluallikas. Kellelegi kalli teen, musi või kätt annan, siis võib kindel olla, et sädemest ei pääse. Lisaks hakkasin ma viimasel ajal (enne kui ma Sädeni jõudsin) kasutama emotikoni, mis on üks ühele mu nimele. Lihtsalt iga smile`i taha. Jällegi oli Säde mu nina all, aga ma ei märkanud seda. Nimi leitud andsin ka asjale ametliku käigu. Sellest andisin vanaemale ka esmalt teda, et mu nimi muutub. Vanaema on mu prioriteet olnud alati sünnist saadik ja ma lihtsalt ei tahtnud talle haiget teha. Ilmselt ma ei teinudki, aga tema oli ju harjunud mulle Margareta ütlema, aga selle õiguse ma talle jätan, ei hakka ma teda keelama :). 

   Kui nime taotlused ja lõivu tasusin tekkis ärevus. Selline tunne, et kas ma teen õigesti, aga samas nii lahe, et ma seda teen. Jõime mehega pokaali šampat ja jäime ootama. Oli pikk vaikus, kus ma siis lõpuks uurisin,et kas nimega ikka tegeletakse ja kas makse jõudis. Selle peale öeldi, et 2 nädalat läheb veel. 16. hommikul saabus mulle e-mail, kus teatati, et mu makse pole kohale jõudnud, tegin siis paymendist koopia ja edastasin (selgitus oli vale).  Samal õhtul kell 16.17 läksin lastele Alusse järgi ja tuli teade, et mu nimi on aksepteeritud ja siis oli uskumatu tunne. Ma natuke kartsin ka, et äkki ei lähe läbi ja, et äkki  see TH seal nime lõpus ei sobi jne, aga siis meenus, et eelmine maja omanik (puhaku ta rahus) oli Helmuth, seega see rahustas natuke maha. 

Nime muutes tuli panna ka põhjus, miks ma seda soovin vahetada. EI ma ei hakanud oma raskest lapsepõlvest rääkima :D Kirjutasin sinna nii nagu siia, et kõla ei sobi ja tuleviku mõttes (koolitused, koolid ja erialad) soovin uut. Plaan on alates sügisest kahel erialal õppima hakata, mis need on ma veel ei avalda. 

  Nimevahetus on mulle endale ka raske, aga see lihtsalt oli tükike, mis oli vaja minema lasta. Tean, et ilmselt on inimesi kes seda heaks ja õigeks ei pea, aga see ei ole minu teha. Meil kõigil on omad visioonid endast ja omad nö väljavaated elule. Olen natuke teistsuguse mõttelaadiga - kui annab midagi muuta, siis tuleb seda teha, kasvõi hambad ristis. Kui on raske, nutan natuke, korjan end kokku ja on jälle hästi. 

Ma tänan oma lähedasi ja sugulasi, kes te oma arvamusi olete jaganud ja küllaltki head tagasisidet andnud olete. Eks on mul endal ka hetkel natuke keeruline selle olukorraga harjuda, aga uus allkiri õpitud, Id kaart tegemisel, vajalikele asutustele teada antud ja load on id kaardi taga, st seda, et kui saabub id kaart saan uuendatud pildi ja allkirja ka lubadele, vanal pildil olen ma veic sarimõrvari pilguga, aga ilmselt me kõik oleme, näidake mulle kedagi kellel on seal ilus pilt :D :) Seega iga päev natuke lähemal parimale ja paremale.

Päikest!  Teie Reti :)