Kunas peatselt on saamas aasta, kus ma täiesti suvalisel hetkel, õe suurestoas seistes tajusin, et edasi enam nii ei saa, siis mõtlesin jagada oma kogetut ja mõtteid. Kuna mu õde ja õemees on tervislikud ja liikuvad/sportlikud inimesed, siis ilmselt selle pärast mulle selline mõte ja välgatus seal tuli. Ainult 200 km pidi sõitma, et selleni jõuda. :D
Alustasin ma ca 80 kg juures, mul ei olnud toimivat kaalu, seega esimene kaalumine ja kadunud kilod on teadmata kohas. :D Samas... pole see lõppude lõpuks kõige olulisem. Otsisin pilte, et tuua mingitki võrdluse momenti.
See pilt on samal õhtul tehtud nagu eelminegi. Sõbrannaga Nõmme Kõrtsu vetsus :) :D
Kuna ma olin õe juures Võrtsu ääres, siis oli mul võimalus kuulata targemate loengut 1.5h ja selle kaudu teada saada, mida mu/meie keha päriselt vajab. Kuidas toituda nii,et kehal oleks kõik vajalik olemas ja keha suudaks toidu nö kütusena ära tarbida. Muidugi omalkohal on ka vesi, ehk vedeliku tarbimine. Vett olen ma usinalt tarbinud alates gümnaasiumist, seega sellega mul probleemi ei ole.
Põhilised toitained sain teada, aga siiski jäi puudu retsptidest, seega esmalt läksin Orgu alla, kasutasin mõnda aega 2-3 kuud äkki, kaal langes 7-8 kg, aga siis kaalulangus seiskus ja sisetunne ütles,et see pole see. Arutasin ühe kliendiga seda ja tema soovitas mulle Fitlappi, sest seal saad ise otsida mis sul külmkapis on, toidud kerged, kiiresti valmivad, maitsvad ja ma ei tea, minu jaoks toimis. Seega hakkasin kasutama Fitlappi ja kasutan siiani, kuigi oluliselt vähem kui muidu. Ma ütlen otse ja ausalt, ma ei ole mitte kunagi kalorite lugeja olnud ja ei ole seda siiani. Enam/vähem tean oma söögi kogust ja mida süüa ja sellest piisab. Mina olen üsna oma söögi isude jälgija. See tähendab siis seda, et mille isu on/tekib, lähen Fitlappi, otsin retsepti, ostan poest ära ja voilaa.. olemas. Lisaks mulle meeletult meeldib, et Fitlapil on väga palju koostöid erinevate firmadega, seega kiiretel hommikutel ja päevadel kasutan/tarbin ma valmis tehtud toitu. 1 ei ole see söök kallis 2-3 eurot ja sama on vahepalaga, kui kodus tehtud smuutist siiber, siis võtan poest seda, mida kava lubab :) 2. on poes väga suur valik ja 3. on need minu jaoks maitsvad ja toitvad tooted. Ole lahke Fitlap, tasuta reklaami kolises :D
Ma olen alati olnud oma isude järgi toituja, nii kodus kui ka väljaspool kodu, selle vahega nüüd siis, et ma teadvustan mida süüa, mida mitte. Täna just õega ka arutasin, et kehaline muutus on justnimelt see, et kui vanasti isutas magusa, krõpsu jne järele, siis nüüd isutab ainult vajalike ainete järele- õun, banaan, leib, kala jne..
Ma arvan, et suur põhjus, miks ma siiani kaalu alandada pole osanud on:
1. ma ei toitunud regulaarselt- Hommikul tööle sõites haarasin 2 porgandi pirukat, kohukese ja kohvi ja pidasin vastu nö ss 5-6 h ja siis läksin võtsin rammusa lõuna ja muidugi rammusa šokolaadiga- keegi võiks selle juba ammu ära keelata :D. Vahest ei söönud lõunat üldse ja siis alles õhtul, tegin söögi valmis, sõin ja peale sööki hakkas õgimine. No ikka nii, et mu mees ütleb siiani, et ma sõin reaalselt rohkem krõpsu, popcorni jms kui tema ja seda oli valus vaadata.
2. Ma olin kuulnud vahepaladest, aga ma ei toonud neid varem oma ellu. Praegusel hetkel ei kujutaks ma oma elu ette, kui mul vahepala poleks. Hetkel on mu keha nii harjunud selle rütmiga, et võin vabalt iseenda põhjal öelda, mis kell on :D.
3. Õhtune söömine, nagu eelpool mainitud. Praeguseks on seis selline, et söön 19/20 paiku ja siis on kõik, keha jõuab enne und toidu ära seedida (ca 3h). Seega uni on parem, sest magu ei uuga ja kilosid ei saa kuskilt tulla. Enne magama minekut ei isuta millegi järgi kui isutab, siis võtan sellise toiduaine ja väikse koguse, et ma taas üle ei sööks.
4. Kogused! Ma muide patustan viimsel ajal palju, kui allergia mind rivist välja lõi ja midagi süüa ei saanud, siis oli üsna keeruline laveerida nende toiduainete osas, mida süüa sai. Patustada tuleb ka osata. Sul on magusa või krõpsu isu? Võta siis 1 komm, või peotäis krõpsu, aga ära liiale mine. Selline kogus ei tee su kehale midagi. Minu jaoks oli algusest peale lohutav teadmine, et mulle jäävad ka nö rämpstoidud alles, lihtsalt kõigeks on oma aeg. Minul oli selleks siis patupäev. Jah, ma tean, et ma olen viimasel ajal natuke palju toiduga liialdanud, sesmõttes et teinud endale karuteene harjutamaks ennast taas suhkruga. Tee kõrvale ikka üks piparkook või küpsis või 2, või 3, või 4 ?
Kuigi ma olen vormis ja väga heade tulemustega, ma ei luba endale siiani kõike. Sest nagu öeldud, kõik mis kiirelt läheb, see ka kiirelt tagasi tuleb. Seega ei, ei mingeid küpsiseid enam. Nii ma endale eile ütlesin ja nii jäi! Selliseid asju ei tohi koju osta! :D Kõikide patustamiste üks oluline nüanss on veel see,et sinu regulaarne toitumine PEAB jätkuma. Ka siis kui mul oma tervise pärast midagi lauale panna polnud endale, ma ikka otsisin ja skeemitasin. Kui tahad patustada, tee seda, aga võimalikult vara, mitte õhtul, siis jõuad selle päevaga maha rahmeldada :) Aga ma kindlasti ei soovita seda praktiseerida siis, kui aktiivselt langetad, sest nö 1x nädalas, 1 toidukord patustada kehtis mul väga kaua.
Suveks oli olemine parem ja välimus samuti.
Üks naljakas asi ka seoses magusast võõrdumisest. Need tujude kõikumised, tühjuse tunded, lühidalat võiks öelda, et kerge kassiahastus oli peal. Kogu tavalise magusa tarbimine läks 0i, valge suhkur asendus kookospalmi omaga, šokolaadist alles jäi tume ja ka seda 1 riba, ehk 4 tk päevas. Kassiahastus kestis ca kuu aega. Õde ütles, et temal see esines ja võib ka mul tekkida ja nii oli. Sisuliselt istud ühe diivani serva peal, nutad natuke ja siis istud teise serva peal ja nutad veel natuke. Okei päris nutma ma ei hakanud, aga ega palju puudu ei jäänud :D. Kui suhkru kogused olid miinimumile viidud ja käes patupäev, ehk siis koorejäätise päev, sest see oli mul esialgu ainus patt, mida nädalas lubasin endale, alles siis sa tajud kui palju suhkrut võib olla ühes jäätises. Ma muidugi sõin oma patupäeva jäätise täiesti ära, nautides.., aga õde enamasti ei jõudnudki tervet süüa, seega vägev naine olen! :D
Väike fun fact ka toitumise osas mida mina ei teadnud on see, et täiskavanud inimese organism ei vaja piima. Ma isegi ei mäleta reaalselt millal ma viimati piima jõin/sõin, sest allergiaga ma ei tohtinud ja muidu ma tarbsin piima ainult siis kui tanklas vegan piima polnud. Seega kõik vajalikud ained saab inimene kätte kodujuustust, kohupiimast, hapukoorest, keefirist jms.
Mis on minu elus muutnud ca 80 kg 62 kg tulekuga?
Kui sa võtad vastu otsuse, et muudad om elu, toitmust, liikumist 100%, siis palun ära unusta oma und paika ja regulaarseks ajada.
Minu regulaarne magama minek tekkis tegelikult koos toitumisega. Kui sul on päevas 5 toidukorda, siis sa sisuliselt sõltud kellast ja koguaeg. Kui ma söön oma viimase söögi 19-20 ajal, siis peab enne magama minekut jääma mu kehale vähemalt 3h toidu seedimiseks. Kui oled kauem üleval, hakkab su keha uut sööki nõudma, siis läheb sul endal keeruliseks. Minu regulaarsele magama sättimisele aitas kaasa telefoni vahetus. Seal on äratuskell juba nii programmeritud, et pead sisestama oma magamamineku aja ja siis ärkamise aja ja siis ta äratab sind, aga!!! Ta tuletab ka meelde, et aeg on magama minna. Selline lihtne asi, arvad küll, et noh ütleb ära ja lükkad kinni ja elu läheb edasi.. Tegelikkuses annab see mulle signaali 15 min varem, seega selle ajaga peseme lastega hambad puhtaks, voodisse ja kaisutamised ja sisuliselt lähen ka mina pärast seda rituaali magama ja uinun nö koos nendega, teises toas :D. Nüüdseks on juba nii, et kui kell 22 läheneb, hakkab mul silm nokkima. Meest ajab ka natuke närvi,et iga õhtu vaja vara magama minna... jah, ongi! :D
Ma räägin väheke ka oma vaimsest tervisest, sellest tuleb ka mingi hetk pikem blogi, aga üks põhjus miks ma kaalu langetada tahtsin oli see,et ma lootsin saada tagasi oma sisemist rahu ja armastust enda vastu. Te võite rääkida, et end peab armastama täpselt nii nagu sa oled, aga viimased 9 aastat olles ülekaaluline, ei ole võimalik, lihtsalt minu puhul välistatud, ennast armastada nii nagu ma olen. Minu kõige suurem murekoht enda jaoks on minu kõht. Kuigi mu kõht aitas siia ilma ühe imelise printsessi, kui muu osa minust ei oleks seda ealeski suutnud, ma ei suuda seda kõhtu võtta ilusana. Ma tean,et ta peabki selline olema, ma olen siiski 2 terve ja armsa põnni emme, aga lihtsalt on mul mu kõhuga kompleks olnud aastaid 9. Kui ma olin ülekaaluline, siis keisrilõikest ja sellest armist tekkis ülekaalulisena vägev volt. Nüüd peaaegu aastaga on see volt kadunud, aga kas ma selle koha täiesti trimmi saan- kahtlen. See haav mis seal oli lõigati ju läbi lihaste lõhki, sisuliselt on mul armi ümber ca 2 cm üleval ja all ala, kus ma midagi ei tunne. Igastahes ma hakkan vaikselt aksepteerima oma armi ja seda, et see mul on. Teadmine,et see päästis kunagi mind ja mu last on ju päris suur motivaator.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar