Suured pingutused, analüüsimised, kirjutamised ja õpetavad momendid võtaks kokku lausega, et tehtud ja saadetud!
Eelmine nädal kaitsesin esmaspäeval oma äriplaani ära, tundsin juba esmaspäev, et hammas nagu tuikaks, mitte närvivalu, vaid lihtsalt oli veider, võtsin valuvaigisteid mitu päeva ja oli täiesti okei. Kolmapäeval tegusas päevas tajusin, et tegelikult ei lähe paremaks, enesetunne ja olemine nii kahtlane ja ilma valuvaigistiteta enam üldse ei saa, seega rääkisin abikaasaga, kellel naguni 14ni tööpäev oli, et lähme Talinnasse, kuna eelmistel päevadel helistamine kohalikesse hambakliinikusse ei viinud mitte kuskile ja lähim aeg siiani on vb homme, ehk teisipäev, kui mahun ja siis järgmised ajad on 14 ja 18 okt.. kui ma seda endale reedel teadvustasin sellise valuga, et ma istusin saunas üksinda, et keegi mind ei segaks ja jumala eest midagi ei küsiks, oli reaalselt tunne, et ma vist ei ela nende eelpool mainitud kuupäevadeni. Hehehe, tekkis väike paus kirjutamisest, olen oma õe ja vennanaisega ühises vestluses ja kuulasin ja rääkisin tänasest kogemusest mida ka siia varsti kirjutan, mida ka õde alles hiljuti koges ja siis helistas Rapla hambaravi ja ma saiiiiiin ajaaaaa homseks!!!!! jess! Aga tulles tagasi eelmise valu juurde.. Tallinnas selgus, et kunagine juureravi oli tehtud valesti, ma ei hakka siia pilti panema, sest see on üsna häiriv materjal, minu jaoks igastahes on, aga samas... haloween ja puha ...:D Hambad nagu luukerel.. miks mitte? okei.. see oli nali. Juureravi sai valesi tehtud jah. Sel hambal millel on tegelikult 3 närvi, aga arstid tegid kahele, on nüüd põletik selle närvi peal üleval, mis mind siis piinab. Mäda ega turset ei ole, lihtsalt... piiiinaaaab. Seega kirjutati mulle õnneks antibiotsid, mis alles 3. päeval mõjuma hakkavad, kellelegi ehk teadmiseks, et ei tasu neid kohe nurka visata, kui mõju veel saabunud ei ole. Ma ei tea, kas looduslikud abimehed- raudrohu ja kummeli tõmmis hambale, saialill taruvaiguga, sooda- ja soolavesi loputamiseks ja teepuuõli tupsutamine aitasid kuidagi kaasas, aga see õhtu kus mul olid meeletud valud ja tunne, et ma lasen vist kohe kõik ülemised parempoolsed hambad koos lõualuuga välja tõmmata, käisin saunas, võtsin ab-d, tegin looduslikku ravi ja olin meeleheitel kuni meenus, et ma ostsin apteegist Dolmeen valuvaigistit, mis on ketoga ja mõeldud ka hambavalule. Läks natuke aega, kui ma hakkasin tundma, et mul on parem. Sain lõpuks terve öö magada ilma valudeta ja hommikul oli nii heaaaaaa ollla... mul oli enda kehas jälle nii hea olla, et kõik valu ja piin, mis eelnevatel päevadel olid ,olid pühitud. Hammas mul tänaseks ei valuta, ige selle kõrval on tundlik ja seda ma siis ikkagi loputan ja saialilletan ja raudrohutan. Lisaks on mul teadmine, et kui see hammas parandusse läheb, siis see tähendab 500-600.- väljaminekut ja see on nüüd see koht, kus üüratute elektriarvete, kalli toiduhinna ja kütuse kõrval lihtsalt nutma ajab. Kindlasti on võimalus hammas ka välja tõmmata, kui see peaks nii pekkis olema, aga need summad.. jõhker.. ehk peaks ka ametit vahetama.. praeguses eluetapis väga aktuaalne teema :D Või siis panema oma blogisse ka arvelduskonto numbri ja paluma heade inimeste abi.. Aga ei .. igale olukorrale on laehndus ja mul on omad kokkulepped endaga, et mul on alati piisavalt raha ja natuke rohkem ja kui ei ole, siis tekitame või leiame olukorrale lahenduse. Mida see olukord mulle hetkel õpetab ja rääkima tuli? 1. oleks võinud siiski esmalt sellle hamba ülevaadata, enne kui teistega tegelema hakkasin, sest sellist nö igeme tundlikust on esinenud küll. 2. Nendel hetkedel kui ma lubasin endal katki olla ja tunda, et ma olen täiesti üksi ja täiesti haavatav inimene ja lasin endast nö lapsenergia välja ja möllama, tajusin kergust ja selle valu lahkumist oma kehast.. seega nuta kui sul on valus, ole haavatav ja ole naine, see kõik on okei ja kõik tunded on okeid, kui me jätame endasse valu ja mure ja viha ja hirmud, siis see hakkab ajajooksul meid sööma. Ma võin öelda, et ma kartsin, et äkki põletik liigub edasi ja äkki ma hoopis suren ära, kartsin, et äkki ma ei leia selle paranduseks raha (selles osas on veel kõik lahtine) ja äkki jääbki nüüd nii, elulõpuni, et valutan ja närin AB-sid. See on mingi kogemus, karma, õpetus ja minu enda kätes on leida ja arusaada, mida ma sellest olukorrast õpin, sest ka raamatud ja elukogemused räägivad, et me kogeme sarnaseid õppetunde nii kaua, kui me nendest õpime.. Ma parandan ennast, ma kirjutan alati kõik olulisemad ja vajalikumad laused üles, millele tugineda- "Kuula oma kogemust,koged seda niikaua kui lõpuks õpid!"
Need on raamatud, mida seoses teraapiaga loen.
Vasakpoolne sisaldab ka ülesandeid ja harjutusi, mida enda peal kasutada- meditatsioonid, sisemised energiad, kuidas hetkes olla, kuidas ennast leida jms. Parempoolne raamat.. eales ei oleks uskunud, et ma midagi sellist loen, aga see on tõsiselt hea raamat, oleksin eilse öö jätnud magamata ja lihtsalt lugenud, aga kuna tänaseks oli vaja ka energiat, siis lõpetasin kell pool 12.
Nüüd kus suu elada laseb ja olen saanud ka metsas jalutades ennast koguda ja lihtsalt tunda ennast jälle elavana on üks väike miinus ka. Nimelt on tunda, et mu organism võitleb kõvasti. Annan oma kehale vahepaladena ja põhitoiduga ka probiootikume, et keha jaksaks selle kõigega toime tulla. Mul on tekkinud väga veidrad higistamised. Lihtsalt oled pikali ja tunned, et nii palav on.. Pulss on okei, kella näidud stressi ja hapniku osas ka, aga lihtsalt higistad ja jood vett. Seedimine on ka suht lappes, selle juures ma ei peatu, sest Ab on siiski päris korralik hävitaja. Niiet edasine plaan on viimased 2 päeva korralikult rohtu manustada magada palju ja põletikuga üks null teha. Muide põletikus hambaga väga midagi ei tehta, selle jaoks tulebki ab-d tarvitada ja kui olukord on rahunenud, saab arst sekkuda. Juhul kui mul on põletik ja eemaldatakse hammas, siis see sama uss ronib hambast edasi, näiteks põske, luudesse jne. Lisaks ma tunnen, et rohte võttes on ilmselt mul ka põskkoopaga mingi jama. Mul oli kuni 14 aastaseni kroonilised kõrvavalud ja põskkoopa põletikud. Käisin ka kõrvu loputamas ja ühel korral plahvatas mu kõrv nii, et ema kleit nirises mädast. Valud ja põletikud lõppesid siis, kui olin ema kodus Pärnust 30 km ja läksin valuga sauna, panin oma kõrva kerise juurde kuuma, kõrvast käis läbi plõks ja valud olid kadunud. Siiani neid pole olnud. Kuna mu nina nuusates hetel valutab, sealt samalt poolt kus on mul põletik ja kummardades pakitseb otsa eest ja põse juurest, siis ma ei välista, et covidi poiss mul selle nõrga koha üles tõi. Kuna praegused ab-d on ka põõskoopa raviks, siis lohutan end sellega, et ehk aitab ka sellele, aga kui ei, siis perearstile.
Minu kodune stiil, kuumalained ja iga tegevuse puhul märg otsaesine. Vabandan paljastava pildi eest. Kogu nädalaga kaotasin ca 600 grammi oma kehalt. Seega olen tagasi 62 kg juures. Kaaluga on nii, et ta tuleb ja läheb, selle pärast ma ei stressa. Olen nagunii elu parimas vormis ja tean kuidas seda hoida ja kuidas toimida.
Räägin natuke ka sellest, kuidas mul veel tervisega on. Kuna mul on jätkuvalt endometrioos, see on nö päevade häire ja seisund, kus keha menstruatsiooni ajal hakkab tekitama tsüsti ja kogu see veri, mis peaks kehast väljuma, koguneb sinna tsüsti sisse. Kuna mu tervis on üsna lappav olnud, Peale oppi põletikud jms ja ravi, siis lükkus mu aeg aina edasi. Küsisin ka "rahvatarga " grupis nõu, et kuidas inimesed analoogses olukorras toiminud on. On 3 valikut! 1. juua naistepunaõli- ma ei suuda, mul on reaalne blokk ees, kuigi ma selle endale koju tellisin. 2. Kasutada kangeid hormoonravi pille, mis siis panevad rinnad ja habeme kasvama ja on üleüldse täitesti kahjulikud. Seega :"no, thank you!" ja 3. on spiraal, loomulikult hormooniga ja seda soovitasid ka tartu kirurgid. Rapla omad olid üsna vastu ja hakkasid eitama, et mismõttes, ainul tabletid. Kui mainisin,et Tartu omad küll soovitasid, siis oli jutt kohe teine. Seega kirjutati mulle uus spiraal, oluliselt väiksema hormooni sisaldusega kui eelmine spiraal, mis tekitas kõrvalmõjusid ja lugedes teiste kogemusi, siis kõik on rahul. Loodan ka ise jääda rahule. Miks ma valisin spiraali, mitte pillid? Lihtne.. spiraal mõjub ainult emakale ja väljaostes on natuke krõbe hind, aga see paigaldatakse 5 aastaks. Mirena 6ks. Spiraal mõjub ainult emakale ja munasarjadele, pillid aga mõjuvad tervele kehale, verevarustusele ja karvade kasvule jmse. Lisaks iga pilli näriv naine peab käima ka maksa kontrollis, et see ikka toimiks. See viimane on juu juba ehe tõestus, et asi ei ole õige. Jah, ma oleksin ka rõõmus ja rahul kui ma ei peaks üldse hormoone tarvitama, aga paraku ma ei saa teisiti ja ennast uuesti opi saali veeretada. Ma olen väga teadlik erinevatest lahendustest, olen oma olukorra kohta uurinud ja väljavõidelnud selle, mida minu sisetunne ütles, mis on see kõige leebem ja õigem viis. Ma tean, et minu olukord on tingitud minu enda tunnetest, hirmudest, läbielatud asjadest, aga seda kõike ei saa kohe eemaldada ja selle kaudu terveneda. Iga asi võtab aega, tahad edukaks saada? Võtab aega.. Tahad terveks saada? Võtab aega. Muutused ei tule kohe, nende jaoks tuleb pingutada, tegeleda ja oma nõrkustega. Ma ausalt ei tea, mis nali see on ja miks selline kogemus mulle kanda on saadetud, aga ma tean, et see on midagi, millest õppida ja midagi mis tuli mind õpetama ja ma olen üsna lähedal sellele, et sellest läbi hammustada. Minus on väga suured muutused, nii enda kui enda sisemaailma osas, teiste ja ka kolmandate isikute suhtes. Kõik algab teadvustamisega, miks on asjad nii, mida see minus tekitab, mida ma tunnen, kuidas sellega toime tulen jne.
Hommikused närvilised hetked arstikabineti ukes taga. Oli üks väga ebamugav kogemus taaskord. Mega õõnes tunne, aga praeguseks pole ühtegi valu. Algas taas minu lilleelu nädal.
Hästi oluliseks pean enda puhul ärgata varem, niiet jüuan tegeleda endaga ja äratada end maailma parimal ja rahustaval viisil, milleks on jooga. Aega võtab 10 minutit, aga see on minu päeva ankur, mis hoiab minu rahu ja teadmise, et mul on alati olemas endas rahulik koht ja hetk kuhu tagasi pöörduda. Enese ankurdamine ja vibratsioonide muutmine on ülioluline osa sinust. Sa saad seda rakendada ükskõik mis hetkel kui tunned,et oled närvis või lihtsalt ära, või teed asja mida sa ei taha, aga millegi pärast ikka teed, paljudel juhtudel vale amet, kellelegi teisele elamine, kohustused, mida endale krahmad... hmmmm see on nii põnev tee endani ja teadvustamine, mida sa endaga iga päeva elus õigesti ja valesti teed, aga jõuda selleni, et sa seda teadvustad.. oehhhh.. on vääääga pikk tee. Ma kindlasti ei ole ideaalne ja mitte keegi meist ei ole. See ongi üks suur osa minust, mida endale teadvustan ja mis mind ka stressi hetkedel kannab. MA EI OLE IDEAALNE, MUL ON ÕIGUS TEHA ASJU VALESTI, MUL ON ALATI VÕIMALUS LAHKUDA. Ülitundliku inimesena see viimane osa lausest mõjub. Kui sa tunned ärevust, hirmu. Istu, või seis ja tunneta kuidas su jalgadest liiguvad juured maa sisse, mis sind maandavad, imekobel see minu puhul toimib. Lisaks igas keerulises ja nävrilises olukorras teadvusta, et oled selles olukorras vabatahtlikult ja sul on ALATI võimalus ära minna, kui asjad peaksid halvenema, aga tead mida? Ei halvene ja selle lause ja mõttega kinnitad sa endale, et sa ei ole ja sa ei pea olema täisulik. Kõik inimesed, eksivad ja teevad vigu. Ja üks oluline asi minu puhul on see, et ma ei PEA midagi. Mul on iga päeva jaoks oma rutiin, plaanid ja mõtted, mu igas päevas on ära jagatud aeg, millal ma mida teen ja kui palju ma enda jaoks teen. Kui keegi sõidab mu plaanidele ja mõtetele vahele, tuleb öelda ei, sest öeldes ei teistele ütled sa jah endale. Mind on terve elu häirinud kui keegi ütleb mulle, mida ma tegema pean. Eriti kui ma tean, mida ma näiteks kodus tegema pean, aga kui sa tuled minu aega sisse ja siis hakkad seda omalkäel kujundama, ei ole okei. Inimesena on mul õigus öelda ei kui see sulle ei sobi, siis see on fine, aga sellega ma tõestan endale, et minu aeg minule on väärtuslik ja ma ei vea ennast alt. Ma teen asju ja kohustusi siis kui mulle sobib ja kui on vaja, mitte siis kui ma pean. Jah, on igas päevas asju mida ma meelsamini ei teeks, näiteks pesulappamine (igavene lõputu ring.. mhh pesumasin ka just lõpetas, viin kohe kuivatisse kui olen oma teksti siin lõpetanud)., nõude lappamine masinasse, loomade eest hoolitsemine (toidud jms), poes käimine, taksojuhi amet, õpetaja amet jne. On väääääga palju asju, mida ma hea meelega ei teeks, aga ma teen neid siis, kui ma tunnen,et ma tahan neid teha. Näiteks pesuhunnik on hõivanud terve diivani ja lastel pole kusagil olla, või tahaks süüa teha, aga kapp on nõusid täis, tahaks lastele riided homseks valmis panna, aga riideid pole mida panna, sest need on seal... krdi diivanil. Iga tegevuse jaoks on oma aeg ja see aeg tuleb ja koputab ja sa tunned, et sa tahad seda/neid tegevusi teha. Tehes asju sunniviisiliselt ja siis kui sa ei taha, tekitad sa endas viha ja pettumust ja nördimust jms, mis paistab välja ja tekitab ka teistele tunde, et nad ei taha sinuga koos olla ja veelvähem elada. Ma olen kõik selle läbinud ja praeguseks olen "teen ise kõik ära" mentaliteedi asendanud sellega, et mul on majas ka 6 teist kätt, kes mind aidata saavad, asi on ainult küsimises ja palumises ja see toimib ja siis sa tunned kui hea on perena eksisteerida ja kui hea asi on koostöö! Jah, ma saan ja suudan kõike, aga kas ma pean? :D :D EI ! valik on sinu, kuidas sa elu vaatad ja vead.
Mõningad mõtted ja teguvused, milleni ma kahjuks eelmine nädal ei jõudnud. 1. On mul juba pea aasta tuleviku plaan seinal, mis asju ma oma ellu tahan. 2. Üle poolte olen ma juba saavutanud. 3. Ostsin ma endale tahvli, millele ma hakkan kirjutama eesmärke, nii elulisi kui ka ettevõtte osas. Mind aitab selle juures bodcast, mille ma uuesti läbi kuulan. Ülioluline on oma eesmärgid samm-sammult üles kirjutada ja neid samme siis ka teha, kui sul on omad eesmärgid ainult peas, siis see ei toimi ja kipub laiali valguma. Kuna mina olen terve oma tedliku elu elanudki nö iga päev ärgates või eelnev päev väljamõeldes, mis on mul selle, selle ja selle päeva eesmärgid, kuhu ma tahan jõuda, mida ma selleks tegema pean jne, siis minu puhul juba ammu kõnetas selle tahvli soetamine ja abikaasa abiga on see nüüd minu toas pea kohal. Ma usun sellistesse asjadesse ja nagu näha, siis ka õigesti teen, sa ei saa kunagi edukaks inimeseks, kui sul ei ole kava ja plaani, millal ja mida ja milleks sa mida teed. Uuuh veic keeruline, aga vb ma ei räägigi kulda, olen lihtsalt seda kõike juba aasta oma peas kasutanud ja muutused mu elus on suured, mis saab veel siis kui oma plaanid ja visioonid üleskirjutan? Vot ei tea :)
Ja üldiselt sai meil eile mehega 11 aastat ja sel puhul tegime lastega mu lemmik toorjuustu koogi, mis on lihtsalt nii siga hea, et ma olen päris korralikult patustanud ja teen seda ka täna. Või noh tegin, sest see sai nüüd otsa. Nüüd hakkan ilmselt raamatut lugema ja siis tüdrukule järgi ja enne mehe objektilt läbi ja pärast loen veel ja vaatan läbi filmi soovituse, mille teraapia koolitaja saatis. Oeh.. see teraapia kursus, see on nii vägev, nii palju toredaid ja ägedai inimesi ja kõik see, mida kogenud olen.. sõnadest kirjeldamiseks jääb väheks, Ühesõnaga, kõik teed ja suunad, mida olen valinud on keerulised, aga nii ägedad ja väestavad olnud ja ma üha rohkem tunnen, et õppida endale ja enda nimel on nii vägev! Soovitan siiski ja jätkuvalt kõigile seda! Aga..
Tsau Pakaaaa ja ilusat päeva! :)
